Arctic Circle Trail

Arctic Circle Trailimik angalanerup nassuiarneqarnera pdf-inngorlugu uani aamma aaneqarsinnaallunilu anillatsinneqarsinnaavoq, una toorlugu.

Qaqqami angalanermi maleruagassat aamma uani atuakkit

Angalaalinnginnissinni
Arctic Circle Traili (Qaasuitsup killeqarfia atuarlugu) Kangerlussuarmiit Sisimiunut pisuinnarluni angalaneq Kalaallit Nunaanni aqqutit atugaanerpaartaraat, angallarissunullu misigisassat imaannaanngitsuupput.

Angalaarfissap nassuiarneqarnera Kangerlussuarmiit aallaaveqartipparput, nuna tamakkerlugu mittarfeqarfiup inissisimaffianiit. Angalaniartut tassaangaaniit aallartikkajunnerupput, aammali Sisimiunit aallartissinnaalluarpusi qaasuitsullu killeqarfiata kangiata tungaanut ingerlallusi.

Angalaffissap aqqutaa eqqarsaatigalugu sangujoraarluni nunataa allanngorartorujussuuvoq, tassalu qaqqat sikkigissut sermip nassatai Kangerlussuullu eqqaani sermersuup nunataa panertuusumiit nunatat maniilliartorlutik portusuunik qaqqartallit kiisalu Sisimiut eqqaanni sinerissap silaannaanut. Pisulluni angalaneq ilungersunartuuvoq, 165 km-it pallillugit ungasissusilik aamma piareersarluarsimatinnasi aallassanngilasi.

inoqarfiusut taakku akornanni illuaqqat qulingiluaapput, atorneqariaannaasut. Illuaqqalli inniminnerneqarsinnaaneq ajormata taamaattumillu inissaqarnissamik qulakkeerisoqarsinnaanani tupermik nassataqarnissaq innersuussutigineqarpoq. Aammami pisullutik angalasut ilaannut illuaqqat akornisigut angalanerat ullormik ataatsimik sivisussuseqarsinnaallunilu Arctic Circle Regionimi (Qaasuitsup killeqarfiani) sila allanngorartuarmat, taamaattumik ingerlaarnermi tupermik nassataqarnissaq qularnaannerpaavoq.
 
Aasakkut ukiaqqaarneralu angalaffigissallugit pitsaanerpaajupput. Arctic Circle Trailimi angalaarfik qaasuitsup killeqarfiata avannaatungaatigoorpoq, aasaaneranilu ulloq unnuarlu qaamasarmat aqqutissami inussuit aappilasumik ammalortup affaanik ilisarnaasikkat takuneq ajornanngillat.

Ullormut angallavissaq agguarniarnagu aalajangiunnikuuvarput, ullut tamaasa qanoq angusaqartigisinnaasarnersi sungiusarsimanersi, qasujaassusersi, pisinnaasasi piffissarsilu apeqqutaassammata. Ilaata sapaatip akunnera ingerlasarpaat, Arctic Circle Trailimili ullut 10-12 nalinginnaanerpaavoq, aqqutaani sila ajortillugu ulloq ataaseq marlulluunniit uninnganissarsi iluarisassinnillu sukkassuseqarnissaq inissaqartinneqassappata, taamaalillusi issittup qaqqaata akornasigut angalanissi misiginissaanut piffissaqarsinnaallusi.

Angallavissap nassuiarneqarnera aamma tamakkiisuunngilaq, angalatitsisoqarnissarlu ilaatinneqarnani. Piareersarluarsimanissaq, angalavissap titartarneqarnera, sumiissusersiut atortullu qanoq atorneqarnissaannut ilisimassummik peqarnissaq pisariaqartuaannarput.

Angalanerup nassuiaataa pissutsinut atuutunut takorlooruminarsaataaginnartarput. Siku apullu angalanermi ajornakusoortitsisinnaapput, siallertillugu kuuit allisinnaapput, silalu allanngoriataartarmat sumiissusersiorluarsinnaanissaq pisariaqarluni. Qaqqat maluginiarluarsigit – angalaneq misigisaqarfiunerulersittarpaa.

Angalaneq uaanngaaniit aallartippoq
Kangerlussuarmiit umiarsualiviup tungaanut angalanerup allartiffigisaanut aqqusinikkut sioraannakkut ulloq ataaseq atorlugu angalanissaq angalasut arlallit toqqarajuppaat. Allat aqqut taanna aqquserngup sioraannaasup allap tungaanut nunaqarfiup taxaanut imlt. angalatitsisumut ilaallutik ingerlasarpaat, ilisimatusarfik Kelly Ville qattorngillu qavaniittoq betongimit sanaajusoq toqqaviliangaatsiarsuaq saneqqullugit angalaneq aallartittarpoq.

The Arctic Circle Traili Sisimiut tungaanut angalaneq tassanngaaniit aallartippoq. Tatsip Hundesø-ip tungaanut aqqummi inussuk siulleq aqqusineeqqap takujuminartup eqqaaniippoq.

Angalalinnginnermi imertarfiit imermik immernissai eqqaamallugu Tarajornitsut tasertai tarajoqarpallarmata. Imermik puigorsimagussi Kelly Villep qangeqqammernerani taseq siullermi dunkit imiisivisi immersinnaavasi. Tatsit mikinerit mianersuunneqassapput, tatsit anginerusut kuuilluunniit imigassassinnik imertarfigillaqquneqarput, taakkunani erngup taarseraannera annerullunilu silaannalersorneqarnera pitsaanerummat. Imiisiveqarnissarsi pingaaruteqartuuvoq, imertartarfissaqqissut akorngi akuttusinnaammata ingammik aqqutaata kangiatungaani.

Hundesøen sioqqutilaarlugu aqqutissaq kujammut saappoq, tuttunniartut aqqutigisartagaanniit avissaarluni. Qamutit unnuiffiusarnikut saneqqunneqartarput, angalavissap titartagartaani nalunaaqutsinneqarsimavoq. Tassanngaaniillu Hundesøenip kujataatungaatigoorluni Limnæasøeni kujataantungaatigoorluni ingerlaqqilluni.

Tassani aqqutissaq takujuminaalaarpoq, inussuilli najoqqutariinnassavasi taava aqqutissaq takujuminarsiartoqqissaaq. Tamatuma nalaa ippernaqallaqqissuullunilu kiallaqqissuuvoq, pingaartumik aasarisseruttornerani, akerlianilli narsaannangajaagami tuttumik takunissarsi ilimanaateqarsinnaavoq. Tuulliit tatsini piaqqisarput, tusaasinnaallugillu takusinnaavasi. Tuttunittaaq takusinnaavusi aamma timmissat angisuut alagassaaneq ajorput.

Limnæasøip kingorna taseq takisoorsuaq sioqqullugu kujataata kippasissuata tungaanut qummukariartulaarpoq. Manissukajaaginnaq qaqigussiuk kimmut ingerlassaasi inussuillu qummut tunaariinnassavasi. Inussuit tikivillugit ingerlanissamut taasiullugu tatsit eqqaatigut ingerlanissarsi toqqarsinnaavarsi kisiannili aqqutaa aqillunilu pisuffigiuminaanneruvoq.

Tatsit mikisunnguit marluk avannaqqulIugit taava ammut ingerlassaasi titartagartaani tuperfissatut nalunaaqutserneqarsimasup tungaanut. Qarlissuit tasiata eqqaani tuperfissatut nalunaaqutserneqarsimasup tungaanut aqqutigissaakannerpoq, kuuk anginngitsoq ikaarfissaalluni. Kuuk sioqqullugu nunataa masarsoqartitersinnaavoq, tatsilli akorngi amitsuararsuuvoq. Ernga qanoq annertutiginera apeqqutaalluni itillunilu takkajaarsinnaammat kamippaat qarliillu peertariaqarsinnaapput.

Kuuk ikaareerussiuk taseq sinerlugu aqqutissaq kujammukanneq atuaqqaalaassavarsi kingornalu taseq qimallugu qaqqajunnap kujataatungaatigut inussuit tungaanut qummut aqqutissamut sangussaasi, aqqutaatigullu ingerlaqqiinnarlusi naak ilaatigooriarluni aqqutaa takujuminaallisaraluartoq. Aqqutaa "qunnersuakkut" takujuminarneruleqqissaaq tassuunalu aqqutaa inussunnik ersarissumik nalunaaqutsersugaavoq.

Aqqutaa kingusinnerusukkut qummukariartoqqilerpoq. Qaavanut qaqigaanni qaqqat Qarlissuit tasiatalu tungaanut isikkivigissorsuuvoq, siusinnerusukkut saneqqussimasasi qimerloorluartariaqarput. Tatsip 30 km-risut takitigisup Amitsorssuup aqqutissassi ilamernga tassanngaaniit kujammut kimmukanneq takusinnaavarsi.

Taava aqqut ammukariatulissaaq. Aqqutissaq ammukaqattaarfiullunilu qummukaqattaarfiuvoq, tatsilli marluusut annerup eqqaatigut Qardlissuilli tasianut takusinnaaffissinniit ammukassaasi naak aqqutigissukkooraluarlusi. Tassannganiit tatsimut ammukassaasi tassani allamik aqquteqarmat.

Taseq naagussiuk itiviffissaq amitsunnguaq aqqutigissavarsi kingornalu ammut aqqutaa atuarlugu. Ingerlalaareerussi tasersuup naanerani kuuk illuararlu takusinnaalissavasi. Tassanngaaniit illuaqqap tungaanut ingerlaannassaasi tassanilu aamma tuperfiusinnaavoq.

Iluatsitsisinnaagussi illuaqqap eqqaani tatsimi qajariaqarsinnaavoq. Taakkulu unnukkut seqinnarimmi qajartualaarutigineqarsinnaapput, eqqumaffigeqquneqarssaarli taseq aqqusaarlugu anoraasuarsuit takkuteriartaarsinnaasarmata nunap qanittuani qajartuartariaqarassi. Tasersuaq kaajallallugu sinerlugu pitsaasumik aamma aqqusineeraqarpoq.

Arctic Circle Traili Sisimiut tungaanut aqqut tatsimiit ingerlaqqippoq. Amitsorssuarmi illuaqqamiit ingerlaalaareernissinniit ujaraqqortoorsuaqarfik tikissavarsi. Sumut tutinerlusi mianersuutigissavarsi nammattagaqarnersilu eqqarsaatigilaarlugu ujarassuarnut akimminnginniassammat.

Sivitsunngitsoq ujaraqqortoorsuaqarfik tulleq tikissavarsi siuliatulli aqqusaarneqartussaq. Nuunnguup sissartaanut sioraannaasup tuperfissaqqissup tungaanut qummut aqqutaa kingornatigut atuarneqassaaq.

ujaraqqortoorsuaqarfiit aqqutigerusunngikkussigit kimmut nuussuaq tikinnginnerani qaqqajunnaq tunoqqullugu sissartamukarsinnaavusi.

Tassanngaaniit qaqqajunnaq sioqqullugu kujammut kimmukanneq qummut aqqutaa sivinganerulerpoq, taannalu tunoqqullugu Amitsorssuup tungaanut aqqutaanut pisoqaqqissaaq, Amitsorssuarlu sinerlugu aqqutissaq pitsaallunilu takujuminartuuvoq. Amitsorsuup naanissaa 4 kilometerit sioqqullugit qajartuarfiusarsimasoq ippoq, amerlasuunut inissalimmik angisuumik illuarartalik.

Amitsorssuup naanerani kuup illuatungaani nunataa ingerlavissaqqissuummat ikaarfissaqqippoq. Isikkat qaasersinngikkaluarlugit ikaarneqarsinnaavoq, ingerlaqqilaariarlusilu kuukkut ikaaqqissaasi taavalu nuna manissuinnaq aqqutigalugu angalaneq nageqqinneqarsinnaalluni.

Nuna ilaatigut masarsuttaqarpoq, Amitsorssuarmiillu 2-3 kilometerisut ungasitsigisukkut kimmut sangussaasi Taserssuullu tungaanut aqqut atuarlugu ingerlallusi. Aqqut pisuffigalugu ilaatigut aqitsortaqartiterpoq, alunngulaalereersimanngikkussi singerninngulaalereersimanngikkusilu atussajunnarsivasi nunakkut taamaattukkut amerlanerit taamaattarmata.

Taserssuaq tikilerussiuk inussuk qutsissumi kitaatungaani inissisimasoq takusinnaassavarsi. Inussuup tungaanut qummukartariaqanngilasi tuttut aqqutigisartagaat aqqutissaqqissut arlallit malillugit qaqqajunnaq tasermut qaninnerullusi uiarluarsinnaavarsi.

Qaqqaq uiareernermi aqqut nuunnguaq napillugu qummut ingerlavoq, titartakkami tuperfissaqqissutut nalunaaqutserneqarsimavoq. Tassanngaaniit sissartap sioraannaasup illunatungaanut ammukassaasi tassani aamma tuperfissaqqissoqarpoq. Imerfissasi tassani immernissaat isumagissavasi imerfigisinnaasap tullia ungasilaarmat.

Manissuinnakkut ingerlasinnaalerpusi qaqqap inussuttallip tikinnissaata tungaanut aqqutillu ajunngivissup arlalinnik inussullip tungaanut qummukalinnginnerani. Tassaanngaaniit aqqutigissukkut nalunaaqutsersorluarsimasukkullu qummut ingerlaneq aallartippoq. 350 meterit miss. qatsittigisumiit ammukaqqilerneq aallartippoq, taserlu ammut angugussiuk imertarfisi immeqqissinnaavasi.

Tamanna sioqqullugu qaavaniit  tasersuaq 40 kilometerit miss. takitigisoq alutorsaatigisinnaavarsi, silalu erseqqareriarpat tatsip avannaata tungaaniittut qaqqarsuit kusanartut aamma takuneqarsinnaapput.

Ingerlalaareernerup kingorna Ikkarluttup tasiata eqqaaniittoq takornarianut illuaraq takusinnaassavarsi qaqqamili ungasissutsit takisuut nalilersornerini annikinaarnissaat mianersuunniarisigit. Illuaqqamiit suli ungsiarpusi akerlianilli illuaqqap tungaanut aqqutaa ajunngivissuuvoq, illuaqqallu killutungaaniit avannaatungaanut qummukarsinnaavusi aqqutissat inussuillu malillugit.

448 meterisut qatsittigisumut pigussi Itinnerup/Oles Lakseelv tungaanut isikkivigissorujussuuvoq, tassanngaaniillu ammut ingerlaqqiffiulluni inussuit tunaarilluarneqarsinnaasut malillugit. Qaavaniinnissinni aamma takorloorniarsinnaavarsi kuussuup tungaanut aqqut sorleq atussanerlugu. Ammukalinnginnissinni imertarfisi immernissaat eqqaamallugu taava kingorna nalunaaqutsersorluarsimasukkut qooqqup tungaanut ammukarlusi. Qooqqumili inussoqanngilaq ujarassaaleqineq pissutaalluni. Qujanarmi najoqqutasamik titartakkamik nassataqarneq immaqalu aamma angallassisumik pikkorissumik ingerlaqateqarneq!

kuup avannaa tungaa titartagartaani takoreersimagaanni kuup ikaarnissaanut suna toraassanerlugu takorlooruminarsikannertarpoq. Inussuk toraagarsi tatsit marluk akornanni inissisimavoq, qaqqallu avannaatungaa tikinnginnerani kuup kujataatungaaniittoq inussuk takusinnaavarsi. Kuup tungaanut aqqut masarsuullunilu aqitsuuvoq, qanittuanili orpikkat akornat panernerullunilu pisuffigiuminarneruvoq.

Inussummiit naloraarlusi kuuk ikaarnissaa toqqarsinnaavarsi ikaartarfikkoorlusiluunniit! Inussummiit naloraarnissaq toqqassagussiuk taava tatsip tungaanut 50 meterit 100 meterillu akornanni qummukalaarluni aminnersakkut erngata kuuffiata sakkortuseriarneratigut ikaarfigiuminarneruvoq. Tassuuna ikaassaasi naliginnaasumillu imeqartigisarneratut sarfarnerata seeqqusi qaangernavianngilai. Misissorluarnissarsili eqqaamallugu. Ernga nillerpoq, sialleqqammeraangallu sikullu aatsiternerani kuuarannguit inuunermik navianartorsiortitsisinnaasumik sarfaqalersinnaapput.

2007-imi ikaartarfeqalernikuuvoq, Itinnerullu kuuani appasinnerusumiilluni. Angalaffissap titartarneqarnerani suli atorneqartartumi ilaatinneqanngilaq, illuaqqalli kingulliup eqqaani kuup illuatungiini illugiinni ikaartarfiup sumiinneranik paasissutissamik nutartikkamik titartagartaqarpoq. Ikaartarfikkoorniarlusi aqqutaanut peqqinniarussi illuatungaani annarpartilaassaasi.

Ukiumi nutaami (2007) Itinnerani Olep eqalunniartarfiani (Itinneq) ikaartarfittaaq una toorlugu sumiiffia takuuk

Kuup illuatungaani innap tungaanut ingerlaannassaasi tassani aqqutigisinnaasassinnik aqqutissaqqittoqarpoq. Inussuup iluantungaani aqqut narlumukaarneruvoq qaqqap killinganiinninani. Ingerlalaareerussi innap tungaanukaqqissinnaavusi aqqutaatigoorlusilu tassuunalu ingerlallusi qaqqaq inussuttalik saneqquterrernissaata tungaanut.

Tassani aqqutaa tikeqqissavarsi tassuunaassaasilu innartakkut qummut kujammut kimmukanneq aqqutaa tamaat. Aqqutaata avammut sangujartulernera takusinnaalerussiuk tassani inussoqarpoq. Aqqutaa atuaannassavarsi qaqqarlu avannamut uiarlugu, taava takornarianut illuaraq takusinnaalissavarsi, angalanermi aqqutissap atorneqartartup titartarneqareernerata kingorna napparneqarnikoq. Kisianni tassa illuaraq piviusuuvoq!

Illuaqqamiit avannamukassaasi aamma kingumut kuummik ikaagassamik tikitaqaqqissaasi. Kamippaat peeriarlugit kuup illuatungaani qaqqajunnap qaavaniittumi inussuup tungaanut ingerlasoqarsinnaavoq, imlt. qummukarneroqqilaariarlusi ujaqqamiit ujaqqamut pisseqattaarlusi illuatungaanut ikaarsinnaavusi. Imertarfisi imermik nillertumik issittup ernganik immernissaat eqqaamallugu.

Kingorna inussuup tungaanut ingerlaannassaasi aqqutissarlu qummut atuarlugu ingerlallusi tappikani malitassanik inussoqarpoq. Aqqutaa sivingakujuppoq, toqqammavigissaaramili tummaarineqarluarnikuullunilu ilungersunarpallaanngilaq.

Avannaatungaaniittoq taseq 290-ip tungaanut aqqut atuassavarsi. Qaqqamut kingullermut qaqigussi aqqutaa inussuillu kimmut sangupput, tassani isikkivissua kusanaqesoq alutorsaatigisinnavarsi. Isigisaq kusanarluinnartoq. Piniarfiusartorlu avatissinni takusinnaavarsi aggustimi septembarimilu piniarfiunerata nalaani tuttunniat ornittagaraat.

Tassanngaaniillu Arctic Circle Traili qaqqap quassuttaatigut ammukalerfiata tungaanut ingerlaqqippoq. Kujasinnerusortaatigut aatsaat aqqutaa inussulersorneqaqqilerpoq, kingornalu kitaatungaatigut pilersugaalluni taseq angisooq ammut tikinnissaa sioqqullugu (imm. 407-ip kujataatungaatigut). Ammut puutivinnginnissinni taseq mikisoq tuperfissaqqissoq tikissavarsi.

Imm. 407-ip kujataantunngaaniittoq taseq angisuup eqqaaniit kujammut ingerlassaasi tassuuna aqqutigissumik aqqutissaqarpoq. Kuup kingorna qattunerniit aqqutissaq tikissavarsi tatsip takisuup tungaanukartoq. Taseq angisooq sinerlugu aqqut alla toqqaannartoq aamma toqqarsinnaavarsi tatsillu takisuup tungaanukarlusi titartagartaani tuperfissatut nalunaaqutserneqarsimasoq saneqqullugu.

Tatsip takisuup tungaanut ammut malitassanik inussoqarpoq. Aallaqqaammut portusuunik orpigaqarpoq, tatsimulli qaninnerusumi aqqutigissoqarluni. Taseq sinerlugu ingerlareernermi aqqutissaq kujammut saappoq, kuuk sillajaaq qutsillingaatsiareerussi takusassarsi sioqqutigaatsiarlugu.

Sivitsunngitsoq aqqutaa tatsip allap tungaanut ammukaqqilissaaq. Tatsip taassuma kujataatungaatigoorlugu ingerlaviussaaq, kingornalu aqqut qaqqap qanittuatigut ingerlavissaq aqqutigissavarsi. Sivitsunngitsoq kitaatungaani illuaraq qaqqajunnamiittoq takusinnaanngussavarsi. Taannalu angallavissap titartagartaani ilanngunneqarnikuugunarpoq, unnuiffigissallugulu nuannersuuvoq, kisiannili imertarfissamut ungasilaarluni.

Angallavissap titartagartaa malillugu illuaqqap taasuma avannaatungaani kilometerip ataatsip miss. ungasitsigisumi tatsip sineriaani takornarissanut nutaamik illuaqqiortoqarnikuuvoq. Tassani tatsip tungaanut isikkivigissorsuuvoq, tassanilu tuulleqarajuppoq.

takornarissat illuaraaniit aallarussi avammut ingerlassaasi tasip kuua tikinnissaata tungaanut. Kuukkut ikaalerussi kamippasi peernissai siunnersuutiginarpoq, aammali tatsimiit ungasinnerusumi ujaqqamiit ujaqqamut pisseqattaarlusi ikaarsinnaavusi. Peqatigitillugu imertarfisi tassani immersinnaavasi.

tatsip sineriaa sinerlugu aqqut atuarneqassaaq tatsillu nanissaa sioqqullugu kuup tungaanut nuna qattutsilaarpoq. Piffiit ilaatigut aqqutaa takujuminaalaarpoq, inussuilli tunaartarineqaannassapput.

Tasertannguami kuup paqqinnersarsaata eqqaatigut qaqqap sivingasuup eqqaatigut taseq avannaqqutissarvarsi. Sivisujaamik taanna atuassavarsi. Tassuna aqqut ajunngilaq taamaattorli qattunerasaartiterluni.

Tuttut aqqutigisartagaat atuagarsi qimallugu kujammukanneq inussuit malillugit ingerlalertussaassaasi. Nunap appasinnerusortaanut peqqinnginnissinni qooqqup tungaanut isikkivik kusarnarpoq, naqqanut aqqutissaqarpoq, nunataalu sivingasuujunnginnami ammukarfissaq ilungersunarpallaanngilaq.

Qooqqumi kuup avannaatungaani aqqutissaq atuarneqassaaq. Aqqutaatigoornissinni sivitsunngitsoq illuaraq takussavarsi – tatsimullu qanittunnguami naqinnerani eqalunniartoqarsinnaavoq.

Aamma tassani illuaraq angallavissap titartagartaani ilaanngilaq titartagartaata naqiterneqareernerata kingorna napparneqarnikuummat. Illuaraq qaangerlugu tasinnguup kuuatigut ajornaquteqanngitsumik ikaarsinnaavusi aqqutigissukkut ingerlallusi.

Qaqqaq uiarparsi kingusinnerulaartukkut aqqutissaq ujaraalullip tungaanut ingerlasoq aqqutigisussaallugu. Aqqutaa ammukalerpat ujaraaluit sinerlugit ingerlassaasi tamanna tungaa marsarsuutitermat. Orpikkat eqqata nalaani aqqutissaqarpoq, orpikkalli qaangeraanni kujasinnerulaarlunilu ingerlavigiuminaanneruvoq, peqatigitillugu